<< tagasi esilehele

Seljaravi kabinet

REG. NR. 11021942. TEGEVUSE ALGUS 2001.

KABINET ON SPETSIALISEERUNUD PATSIENTIDE VASTUVÕTULE,
KELLE PEAMISED KAEBUSED ON

• SELJAVALUD
• KAELAVALUD
• PEAVALUD

PÕHILINE RAVIMEETOD ON MANUAALTERAAPIA.
TÄIENDAVAD RAVILIIGID: SELJAMASSAAŽ, HARJUTUSTERAAPIA, HOMÖOPAATIA.

Seljavalu, kaelavalu ja peavalu on sageli esinevad kaebused nii koolilastel kui täiskavanutel (sh. lapseootel noortel naistel). Valud võivad esineda lokaalselt või kiirguda jäsemetesse ja pea piirkonda. Näiteks sellised vaevused nagu alaseljavalud, puusavalud, põlvevalud, jalakrambid või “rahutud jalad”, mida sageli kurdavad ettekandjad ja poemüüjad (püstijalu töötajad), on enamasti tingitud keskselja, alaselja või ristluu-niudeluu liigeste funktsioonihäiretest. Istuva tööasendiga isikud (raamatupidajad, sekretärid, õpilased) kaebavad sageli peavalu, pearinglust, turja pinget, käte jõuetust, õlavalu, küünarliigesevalu ja randmevalu, mis on enamasti seotud lülisamba kaelaosa probleemidega. Kõik sellised juhtumid vajavad spetsiaalset manuaalmeditsiinilist läbivaatust.

Ülalloetletud valude põhjuseks on valdavalt selja segmentaalne liikumispiiratus (“selg on kinni”), mis on tingitud väärast kehahoiust, staatilisest ülekoormusest, ebasobivast füüsilisest pingutusest (selja “äratõstmine”), jalgade pikkuse erinevusest jt. biomehaanilistest mõjuritest. Seljavaludele kaasneb sageli üldine väsimus ja töövõime langus. Efektiivse ravi puudumine pikema perioodi jooksul tekitab lootusetust ja depressiooni, mida ei peaks lahendama antidepressantide, vaid haigusseisundi põhjusele suunatud adekvaatse raviga.

Ainuüksi lihasmassaaž või valuvaigisti on seljavalude lahendamiseks ebapiisav. Lihaspinge ja valu põhjuseks oleva blokeerunud (piiratud liikumisulatusega) seljasegmendi vabastamiseks on efektiivseim manipulatsioonravi. See algab aeglase liigutusega (mobilisatsioon), millega ühe või mitme seljasegmendi elemendid viiakse liikumisulatuse piirini ning seejärel teostatakse lühike, kiire liigutus (impulss), millele kaasneb praksuv heli. Seega, mingit “paika panemist” manipulatsioonraviga ei toimu.

Otsuse manipulatsioonravi kasutamiseks langetab arst 1) peale patsiendi küsitlemist tema kaebuste, haigusloo ja varem teostatud uuringute (röntgen, analüüsid), ravi ja selle efektiivsuse kohta, 2) peale kliinilist diagnostikat, mis sisaldab selja ja jäsemeliigeste seisundi ning lihaste tasakaalu uurimist ja neuroloogilist testimist.

Manipulatsioonravi soovitatakse ainult liigese mehaanilisest funktsioonihäirest tingitud valu korral. Tavapäraselt eelneb manipulatsioonravile mobilisatsioon, mis sisaldab korduvaid progresseeruvaid, elastseid, ilma impulsita liigutusi. Manipulatsioonravile järgneb individuaalne harjutuste õpetus, lähtuvalt patsiendi funkstionaalse ja manuaalse diagnostika andmetest. Manipulatsioonravi heaks näidustuseks on valud, mis on seotud seljaliigeste liikumisulatuse mõõduka piiratusega või teatud lihase valuliku pingega. Vahel, arvestades patsiendi teisi haigusseisundeid, asendatakse manipulatsioonid mobilisatsioonravi võtetega.

Seljaliigeste segmentaalne manipulatsioon iseenesest on valutu ravitehnika. Võimalik on paar päeva kestev järelreaktsioon (hellus, väsimus). Tavaliselt, vastavalt individuaalsele juhtumile, on vaja läbi viia 1-3, harvem kuni 10 raviprotseduuri. Peale manipulatsioonravi tuleks vältida ebasobivaid liigutusi ja asendeid ning täita arsti nõuandeid kehahoiu kohta.

Juhtudel, mil sobivatel näidustustel teostatud manuaalteraapia ei anna soovitavat püsitulemust, on võimalik, et korrigeerimata on jäänud teatud biomehaaniline häire (näiteks väär kehahoid, jalgade pikkuse erinevus üle 1 cm jne.) või patsiendil esineb ainevahetuslik intoksikatsioon, mis vajab organismi puhastamist ja toitumise ning veetarbimise regulatsiooni.