MITTE-PÕLETIKULINE

1) KAELAVALU 2) KESKSELJA VALU 3) ALASELJA VALU 4) JALGAKIIRGUV VALU 5) HULGIVALU

1) LÜLISAMBA KAELAOSA SÜNDROOM

Peavalu, unehäired, närvilisus ja asümmeetriline kehahoid   

21 aastane naispatsient kaebas unehäiretele, närvilisusele, pea ja kaelavalule, pearinglusele, vasakusse õlavarde kiirguvale valule ja suurele väsimusele. Arsti vastuvõtul oma haiguslugu jutustades istus patsient kühmus, längus õlgade ja pea kaldega vasakule küljele. Uuring näitas kaelalülide liikumispiiratust nii kaela üla- kui alaosas. Manuaalteraapia, kehahoiu ja harjutuste õpetus ning homöpaatilised (homotoksikoloogilised) südant kosutavad ravimid andsid paranemise.

Pearinglus ja kõnnaku tasakaalustamatus

38 aastane meespatsient, kellel oli alajäseme trauma järgne halb kõnnak, kaebas nõksatust kaelas toolilt tõusmisel ja kaasnevat peapööritust pea liigutamisel. Patsienti oli uuritud eelnevalt seitsme erineva spetsialisti juures, enne kui üks sisehaiguste arst juhatas ta manuaalmeditsiinilisele uuringule. Uuring näitas esimese kaelalüli liikumispiiratust. Peale manipulatsioonravi sai patsient vaevustest vabaks.

Kuulmise langus ja halb asend magamisel

45 aastane naispatsient kaebas kuulmise langust peale “valesti” maganud ööd. Manuaalsel uurimisel selgus esimese kaelalüli liikumispiiratus, mis allus manuaalteraapiale. Järgmisel päeval haiglas läbiviidud kõrvauuringutel eelnevast kuulmishäirest märke ei leitud.

Nägemishäired ja halb kehahoid tööl

65 astane hambaarst kaebas topeltnägemisele, mis kujunes äkki koos kaelavaluga, peale uue ravitooli ostmist, mis nõudis tööasendi muutmist. Silmaarsti ja närviarsti uuringud olid haigusleiuta. Manuaaldiagnostika tõi esile liigese liikumispiiratuse esimese ja teise kaelalüli tasemel. Topeltnägemine kadus kaks päeva peale manipulatsioonravi. Hambaarst hakkas uuesti kasutama oma eelmist ravitooli. Terviseprobleem ei kordunud.

Peavalu ja ebanormaalne koormusjõud

46 astane müügimees kaebas 15 aastat kestnud perioodilist peavalu. Varem oli saanud migreeni valuravi. Manuaaldiagnostika leidis liigese liikumispiiratuse kaela esimese ja teise lüli vahel vasakul ja asümmeetrilise vaagna asendi. Kaela ja vaagna liikumispiiratust raviti manualteraapia tehnikatega ja patsienti instrueeriti kandma kannatuge. Patsient vabanes kaebustest. 

Kaelavalu ja psühho-emotsionaalne stress

35 aastane naispatsient kaebas kauakestnud õlgade ja kaelavalu, mis kiirgus ka pähe. Manuaalne uurimine sedastas märkimisväärse pinge kaela ja turjalihastes ning kaela üla ja alaosa liigeste liikumispiiratuse. Manuaalteraapia, harjutused ja põletikuvastased ravimid andsid hea, kuid ajutise paranemise. Patsiendi korduval uurimisel ja küsitlusel selgusid perekondlikud probleemid ja rahalised raskused. Lisaks suunati patsient psühholoogi konsultatsioonile.

2) LÜLISAMBA RINNAOSA SÜNDROOM

Valu ülaseljas ja kõhukinnisus 

37 aastane sekretär kaebas aastaid kestnud valule kaelas ja selja ülaosas, abaluude vahel. Tavapärased uuringud ei määratlenud sümptomite põhjust. Raviks määrati medikamentoosne valuravi ja elekterravi (TENS), mis teatud määral leevendas, kuid ei vabastanud vaevustest. Manuaalmeditsiini arst diagnoosis grupeerunud segmentaalset talitlushäiret (liikumispiiratust) 1.-2.-3.nda rinnalüli tasandil. Küsitluse käigus ilmnes, et patsient kannatab ka kõhukinnisuse all. Manuaalteraapia ja homöopaatilised (homotoksikoloogilised) seedetalitust elavdavad ravimid tõid paranemise.

Südamepekslemise hood ja lülisamba koormamine jõusaalis

21 aastane sportlik noormees, sage jõusaali külastaja, kaebas une ajal tekkivatele ägedatele südamepekslemise hoogudele, mis lõppesid kiirabi väljakutse ja hospitaliseerimisega. Südameuuringud jt. tavauuringud olid normis. Haiglas, ravimte manustamise järgselt, hoog taandus, kuid kordus teatud aja pärast uuesti, sagedusega paar korda kuus. Manuaalmeditsiini arst leidis selja uurimisel lülisamba vasakpoolse teravnurkse külgniverduse (skolioos) ja segmentaalse hüpomobiilsuse 2.- 4. rinnalüli tasandil. Manipulastioonravi vabastas massiivse segmentaalse blokeeringu. Patsient tegi läbi 6 manuaalteraapia protseduuri sagedusega 2 korda nädalas ja omandas lülisammast korrigeerivad harjutused igapäevaseks soorituseks. Südamepekslemise hood enam ei kordunud. 

Roietevaheline valu paremas küljes ja raskustunne paremal ülakõhus  

40 aastane sale naispatsient kaebas roietevahelisele valule paremas küljes ja raskustundele ülakõhus, maksa piirkonnas, mis oli püsinud viimased 10 aastat. Kõik tavauuringud olid normis. Patsiendile oli korduvalt määratud valuravi ning viimasel ajal ka antidepressante, mille võtmisest patsient loobus talumatuse tõttu. Manuaalmeditsiini arst diagnoosis segmentaalse hüpomobiilsuse 4. ja 8.nda rinnalüli tasandil ning palpeeris valulikkuse maksa ja sapipõie piirkonnas. Manuaalteraapia, raviharjutused ja homöopaatilised (homotoksikoloogilised) maksa-sapiravimid andsid paranemise.

Valu rindkere eesosas

25 aastane naispatsient kaebas aastaid kestnud valule ees rindkere ülaosas paremal. Viimasel ajal märkas patsient, et selles piirkonnas oli kujunenud “lohk” (lihaskõhetumine). Patsiendile oli  aastaid määratud valuravi. Paar kuud tagasi tegi reumatoloog hormonaalse injektsioonravi parema rinnaku-rangluu-liigese piirkonda, kuid paranemist ei järgnenud. Manuaalmeditsiini arst diagnoosis torakaal-ülaosa segmentaalse blokeeringu. Kahe manuaalteraapia protseduuri järgselt oli patsient vaevustevaba.

3) LÜLISAMBA NIMMEOSA SÜNDROOM 

Valu alaseljas, puusa piirkonnas ja kubemes 

26 aastane meespatsient kaebas tugevat valu alaseljas, parema puusa piirkonnas, kubemes ning lahklihas.  Valu oli tekkinud jõusaali treeningu järgselt üks aasta tagasi. Varasemat seljavalu oli esinenud kaheksa aastat tagasi. Valu tugevnes pikemal istumisel. Aasta jooksul oli patsient käinud perearsti vastuvõtul (lülisamba röntgenuuring normis, valuravi); uroloogi vastuvõtul, kahtlusega kubeme songale (songa ei leitud); androloogi vastuvõtul: põletiku tunnuseid ei leitud, määrati 30-ne päevane valuvaigistite ja lihas-lõõgastite kuur. Valu jäi püsima. Patsient suundus massööri juurde: peale 4 massaaži seanssi seljavalu kadus, kuid kubemevalu jäi püsima. Patsient läks uuesti androloogi vastuvõtule, kes suunas patsiendi harjutusravile (isommeetrilised harjutused sirgsoolele ja genitaalidele+elektrood-stimulatsioon alaseljale ja jalgadele). Patsient käis treeningus sagedusega 1-2 korda nädalas viie kuu jooksul. Kubeme valu jäi püsima. Edasi suunati patsient dietoloogi vastuvõtule, kes määras patsiendile vistseraal-sonograafia uuringu, mis oli normis. Manuaalmeditsiini arsti vastuvõtul palpatoorne uuring tuvastas valu vertebrogeense päritolu (dorso-lumbaalsündroom). Juba peale esimest manipulatsioonravi 12. rinnalüli ja 1. nimmelüli tasandile valu kubeme piirkonnas vähenes. 

Valu alaseljas ja põlveliigese piirkonnas

20 aastane noormees kaebas valule parema põlveliigese piirkonnass ning alaseljas. Valu oli kujunenud pikema aja jooksul, traumaatilise põhjuseta. Patsient töötas puidutöötlemise ettevõttes: tööasend oli püstine, ette kummargil, staatilise asümmeetrilise koormusega ühele jalale. Manuaalmeditsiini arsti vastuvõtul palpatoorne uuring tuvastas lülismba nimmeosa segmentaalse häire (hüpomobiilsuse). Peale manipulatsioonravi ja harjutuste sooritust kadus valu nii alaseljast ja kui põlve piirkonnast.  

Valu alaseljas ja alakõhus

53 aastane naispatsient kaebas alakõhu valule paremal. Küsitlusel selgus, et patsiendil esines sageli ka parempoolne alaselja valu, kuid see jäi tagaplaanile, sest kõhuvalu oli ägedam. Seedetrakti, uro-genitaalsüsteemi ja reumatoloogilised uuringud olid normis. Analgeetikumid ja spasmolüütikumid aitasid üle elada kriisiperioode, mis ajaga muutusid ägedamaks ja sagedamaks.  Kolm aastat peale valu algust saabus patsient manuaalmeditsiini arsti vastuvõtule. Spondülograafia oli normis. Manuaalse palpatatoorse uurimise tulemused kinnitasid valu segmentaalset päritolu. Tegemist oli 12. rinnalüli ja 1. nimmelüli vahelise väikse  intervertebraalse häirega, mis on manipulatsioonravi näidustuseks. Viidi läbi D12-L1 segmendi rotatsioon-manipulatsioon valuvabas suunas, mis kolme ravikuuriga andis täieliku valu leevenduse. 

50 aastane meespatsient kaebas pidevale alakõhu valule vasakul, mis rahunes lamavas asendis. Valud olid kestnud üks aasta. Valu intensiivsuse tõttu oli patsient mitmeid kordi hospitaliseeritud erimeditsiini osakondadesse, kus oli tehtud 1) urograafilised uuringud; 2) spondülograafia ja tomograafia; 3) gastrointestinaal-röntgenograafia, 4) mesenteeriumi arteriograafia, 5) lumbaal-punktsioon, 6) müelograafia. Uuringu tulemused olid normis. Laparoskoopia osutus samuti negatiivseks. Siis suunati patsient psühhiaatri vastuvõtule. Psühhiaater leidis, et patsient on pisut depressiivne ja määras talle antidepressante, mida patsient talus väga halvasti ja loobus ise sellest ravist. Patsiendi kannatused olid kestnud juba aasta, kui ta saabus manuaalmeditsiini arsti vastuvõtule. Spondülograafia oli patoloogilise leiuta. Manuaalsed palpatoorsed testid viitasid kõhuvalu segmentaalsele sündroomile. Küsitlusel selgus, et patsient kannatas sageli ka nimmevalu, kuid tema arvates oli see tingitud kõhuvalu kiirgumisest selga. Diagnoositi 12. rinnalüli ja 1. nimelüli vaheline segmentaalne häire. Manuaalteraapia esimese protseduuri järgselt tundis patsient valu vähenemist. Viie ravikuuriga oli probleem lahendatud. Kahe aasta pärast tuli patsient korduv-vastuvõtule mõõduka nimmevaluga, mis kadus kahe manipulatsioonravi järel.

4) JALGA KIIRGUV VALU EHK SIAATIKA

42 aastane naispatsient, sale, graatsiline võimlemisinstruktor, kalduvusega hüpermobiilsusele (liigeste ülemäärane lliikumisulatus), maandus võimlemispoomilt allamaandudes valele jalale. Järgnevate päevade jooksul kujunes seljavalu, mis kiirgus vasakusse jalga. Neuroloogiline uurimistulemus ei olnud märkimisväärne. Konservatiivne ravi sisaldas massaaži, soojaravi, elekterravi, traktsiooni, lokaalset infiltratsiooni ja põletikuvastasid ravimeid. Ravi paranemist ei andnud. Müelograafia kompressiooni ega muid muudatusi ei näidanud. Manuaalmeditsiini arsti vastuvõtul spetsiifiline testimine näitas vasaku reie tagaosa lihaste lühenemist ja vasaku ristluu-niudeluu liigese liikumise piiratust. Manuaalteraapiale järgnes tervenemine.

5) HULGIVALU EHK MULTI-REGIONAALNE SÜNDROOM

21 aastane naispatsient, üliõpilane, kaebas peavalule, kaela ja turjavalule, alaselja väsimisele, unehäiretele ja sisemisele ärevusele. Vaevused olid tekkinud seoses pingelise õppetööga kõrgkoolis ja vaatamata määratud valuravile, antidpressantidele ja psühholoogi regulaarsetele külastustele (vestlusteraapia), püsinud kaks aastat. Manuaalmeditsiini arst leidis palpatoorse uuringu käigus segmentaalseid häireid (funktsionaalseid blokeeringuid) nii lülisamba kaela, rinna kui nimmesegmentides. Manuaalteraapia järgselt patsient tundis valu kergendust ja suurt lõõgastustunnet. 

Näited: R. Maigne 1974, H-D Neumann 1989, L.Lepik 2009

© Antud materjali kasutamine ilma valdaja loata on õigusvastane